Kuidas aidata lapsel õppida ja keskenduda?

VEEBISEMINAR NELJAPÄEVAL, 20. OKTOOBRIL KELL 19:00.
NB! EELREGISTREERUMINE ON VAJALIK

KUIDAS AIDATA LAPSEL ÕPPIDA JA KESKENDUDA?

Ajuteadlane Jaan Aru jagab oma mõtteid teemadel:

Mida lapse aju tahab ja vajab?

Kuidas oma lapse aju arengule kaasa aidata?

Kuidas ja kui palju aidata last õppimisel?

Mis aitab kaasa keskendumisvõime kasvatamisele?

Miks on oluline lasta lapsel ise pingutada ja komistada?

Kas Sa oled vahel tundnud, et tahaks aidata lapsel õppida, isegi tema eest asju ära teha? Oled Sa mõelnud, kuidas saaks kaasa aidata lapse keskendumis- ja õppimisvõime arendamisele? Seda siis nii, et laps suudaks iseseisvalt õppida? Kui jah, siis see veebiseminar on just Sulle.

TULE KUULA 20.10 KELL 19.00, KUIDAS AIDATA OMA LAPSEL ÕPPIDA JA KESKENDUDA?

REGISTREERU SIIN:

Õppimisvõime, motivatsioon ja huvi on väga seotud uskumustega iseenda võimete kohta. Lapse uskumusi ja võimeid kujundavad suuresti nende vanemad ja õpetajad, neil on võim aidata kaasa lapse enesekindluse kujunemisel. Meie uskumused iseenda kohta mängivad tohutult suurt rolli meie inimeseks kasvamisel ja eluga toime tulemisel.

Väga laias laastus võib antud teema raames jagada lapsevanemad ja õpetajad kaheks:

1. Need, kes ei usu, et võimed on arendatavad, ning pole teadlikud strateegiatest, mis aitavad õpivõimet parandada.

Nemad on lapse õpiraskuste tekkimisel enam häiritud ja mures ning sageli tõlgendavad lapse eksimusi ja vigu nii, et järelikult laps ei ole rohkemaks võimeline. Vanem näiteks kipub lapse eest asju ära tegema, abistama igal sammul, ei usalda mingeid ülesandeid lapsele, kontrollib kõik üle ja parandab koguaeg lapse tehtut. Ütleb lapsele: "Las ma teen ise ära, sa ei saa nagunii hakkama." "Sa ei pea harjutama, oled niigi andekas". Kui laps sellise arvamuse enda kohta omaks võtab, siis toimubki paigalseis. Ta ei pinguta kas seetõttu, et arvab, et ta nagunii ei saa hakkama või seetõttu, et arvab, et ta on niigi hea. Lõpuks kujunebki lapsel vastav uskumus enda võimete, võimetuse kohta ja ta võtab selle omaks.

2. Need, kes usuvad, et lapse võimete avaldumiseks on vaja leida vaid õiged strateegiad, annavad lastele tagasisidet ja selgitusi, lähevad piisavast alati veel sammukese edasi, annavad lapsele nii märku, et nad usuvad tema mõtlemisvõimesse. See julgustab last katsetama, uuesti proovima, vigadest õppima, tõstab tema enesehinnangut ja usku, et ta saab hakkama ning kujundab positiivset mina-pilti.

Teadusuuringud ütlevad aju on plastiline ja talle meeldib õppida, talle meeldibki kui on keeruline. Alati peab olema vähemalt natukene raske ja uut infot, et aju saaks areneda. Ilma selleta ei toimugi arengut, see oleks paigalseis.

Kõik on võimelised õppima ja arenema. Inimese loomuomased võimed avalduvad sobivas KESKKONNAS, mis on ülioluline inimese potentsiaali avaldumiseks.

RREGISTREERU SEMINARILE

ESINEJAST

Jaan Aru

Jaan Aru on psühholoog ja ajuteadlane, Tartu Ülikooli Arvutiteaduseinstituudi vanemteadur. Ta on uurinud teadvust, und ja õppimisprotsesse. Teda huvitab, mis teeb inimese tehisintellektist nutikamaks. Ta on saanud auhinna teaduse populariseerimise eest. Tema sulest on ilmunud üle kolmekümne teadustöö rahvusvahelistes ajakirjades, aga ka populaarteaduslikraamat “Ajust ja arust”.